domenica 15 marzo 2015

Tisler Kiitus



Tisler Kiitus nikerdas puust kellamänguraami. Kui see sai valmis, siis kõik vaatasid ja imestasid, justkui selle oleks teinud gui- või shen-vaim. Lu markii nägi ka seda ja küsis: „Mis kunstiga sa selle tegid?“ Qing vastas: „Ma olen kõigest käsitööline – mis kunsti mul olla saab! Üks asi siiski on. Kui ma hakkan kellamänguraami nikerdama, siis ei söanda ma seda iial teha närva hingusega[1]. Ma pean paastuma, et meelt rahustada. Kui ma olen kolm päeva paastunud, siis ei hooli ma enam kiitusest ega laitusest, ametipostist ega palgast. Kui ma olen viis päeva paastunud, siis ei hooli ma enam kuulsusest ega läbikukkumisest, osavusest ega saamatusest. Kui ma olen seitse päeva paastunud, siis ma olen nii fokuseeritud, et unustan, et mul on neli jäset ja kehakuju. Sel hetkel pole minu jaoks enam õukonda, mu oskused on kokku kogutud ning välismaailm libiseb ära ja kaob. Siis ma lähen mäkke metsa ja vaatlen [puude] taevaloomust. Kui puukere on täiuslik[2], siis ma [juba] näen valmis kellamänguraami ning seejärel panen käe külge. Vastasel juhul jätan ta rahule. Ma lihtsalt sobitan taevast taevaga. Küllap see on põhjus, miks mu vestetut peetakse vaimu tehtuks.
梓慶削木為鐻,鐻成,見者驚猶鬼神。魯侯見而問焉,曰:「子何術以為焉?」對曰:「臣工人,何術之有!雖然,有一焉。臣將為鐻,未嘗敢以[]也,必齊以靜心。齊三日,而不敢懷慶賞爵祿;齊五日,不敢懷非譽巧拙;齊七日,輒然忘吾有四枝形體也。當是時也,無公朝,其巧專而外骨[]消;然後入山林,觀天性;形軀至矣,然後成見鐻,然後加手焉;不然則已。則以天合天,器之所以疑神者,其[3]是與?」


[1] Või: „Ma ei taha, et see tühjendaks mu hingust“.
[2] Xingqu võib käia puu või inimese keha kohta (harilikult käib viimase kohta) ning zhi võib tähendada kas „täiuslik“ või „kohale jõudma“. Nõnda on võimalik ka teine tõlge „Kui ma (s.t tisler) jõuan kohale (ilmselt mingi puu juurde)“.
[3] Mõnede uurijate arvates peab siinkohal olema veel lisaks märk „由“ ’põhjus’.

Ritsikapüüdja



Kui Zhongni [s.t Konfutsius] oli teel Chu’sse, siis ta jõudis metsa ja nägi seal küürakat, kes püüdis ritsikaid sama hõlpsalt nagu nopiks neid maast.[1] Zhongni küsis: „Küll sa oled osav! Kas sul on mingi kulg?“ Teine vastas: „Mul on, jah, kulg. Viis-kuus kuud harjutasin kuulikestega[2]. Kui ma kahest kuulist kumbagi maha ei pillanud, siis teadsin, et kaotan vaid vähesed ritsikad. Harjutasin kolme kuuliga ja kui ükski neist maha ei kukkunud, siis teadsin, et kaotan kümnest ritsikast ühe. Harjutasin viie kuuliga ja kui ükski neist maha ei kukkunud, siis püüdsin ritsikaid nagu nopiksin neid maast. Ma asetan oma keha nagu liikumatu puutüve, ma hoian oma käsi nagu kuivanud puu oksa. Ehkki taevasmaa on suur ja musttuhandeid asju on väga palju, näen ma ainult ritsika tiibu. Ma ei pööra ümber ega vahi muud ja ma ei vahetaks ritsikatiibu musttuhandete asjade vastu – kuidas ma neid siis kätte ei peaks saama!“ Konfutsius pöördus oma õpilaste poole ja ütles: „Ainult jagamatu tahtega saab keskenduda vaimus – selline on küüraka vanahärra õpetus!“ 
仲尼適楚,出於林中,見痀僂者承蜩,猶掇之也。仲尼曰:「子巧乎?有道邪?」曰:「我有道也。五六月累丸,二而不墜,則失者錙銖;累三而不墜,則失者十一;累五而不墜,猶掇之也。吾處身也若厥[]株拘,吾執臂也若槁木之枝,雖天地之大,萬物之多,而唯蜩翼之知。吾不反不側,不以萬物易蜩之翼,何為而不得!」孔子顧謂弟子曰:「用志不分,乃凝於神,其痀僂丈人之謂乎!」


[1] Ühe hiina kommentaari kiiluvees on arvatud, et küürakas püüdis neid kleepuva otsaga kepiga. Samas seda toigast pole kuskil otsesõnu mainitud. Ma esitan kasinama tõlgenduse, et ta püüdis neid peoga.
[2] Tekst ei ütle täpselt, kuidas ta nendega harjutas. Paljud on seda tõlgendanud niimoodi, et ta balansseeris neid kepi otsas – ilmselt seoses sellega, et ta hiljem ütleb, et ta keha on nagu puuront. Aga seda võiks tõlgenda ka nii, et ta žongleeris nendega – sellega ta saavutas keskendumuse, mis võimaldab tal ka täiesti liikumatult olla.