Kui Zhongni [s.t
Konfutsius] oli teel Chu’sse, siis ta jõudis metsa ja nägi seal küürakat, kes
püüdis ritsikaid sama hõlpsalt nagu nopiks neid maast.[1] Zhongni
küsis: „Küll sa oled osav! Kas sul on mingi kulg?“ Teine vastas: „Mul on, jah,
kulg. Viis-kuus kuud harjutasin kuulikestega[2]. Kui ma
kahest kuulist kumbagi maha ei pillanud, siis teadsin, et kaotan vaid vähesed
ritsikad. Harjutasin kolme kuuliga ja kui ükski neist maha ei kukkunud, siis
teadsin, et kaotan kümnest ritsikast ühe. Harjutasin viie kuuliga ja kui ükski
neist maha ei kukkunud, siis püüdsin ritsikaid nagu nopiksin neid maast. Ma
asetan oma keha nagu liikumatu puutüve, ma hoian oma käsi nagu kuivanud puu
oksa. Ehkki taevasmaa on suur ja musttuhandeid asju on väga palju, näen ma
ainult ritsika tiibu. Ma ei pööra ümber ega vahi muud ja ma ei vahetaks
ritsikatiibu musttuhandete asjade vastu – kuidas ma neid siis kätte ei peaks
saama!“ Konfutsius pöördus oma õpilaste poole ja ütles: „Ainult jagamatu
tahtega saab keskenduda vaimus – selline on küüraka vanahärra õpetus!“
仲尼適楚,出於林中,見痀僂者承蜩,猶掇之也。仲尼曰:「子巧乎?有道邪?」曰:「我有道也。五六月累丸,二而不墜,則失者錙銖;累三而不墜,則失者十一;累五而不墜,猶掇之也。吾處身也若厥[橛]株拘,吾執臂也若槁木之枝,雖天地之大,萬物之多,而唯蜩翼之知。吾不反不側,不以萬物易蜩之翼,何為而不得!」孔子顧謂弟子曰:「用志不分,乃凝於神,其痀僂丈人之謂乎!」
[1] Ühe
hiina kommentaari kiiluvees on arvatud, et küürakas püüdis neid kleepuva otsaga
kepiga. Samas seda toigast pole kuskil otsesõnu mainitud. Ma esitan kasinama
tõlgenduse, et ta püüdis neid peoga.
[2]
Tekst ei ütle täpselt, kuidas ta nendega harjutas. Paljud on seda tõlgendanud
niimoodi, et ta balansseeris neid kepi otsas – ilmselt seoses sellega, et ta
hiljem ütleb, et ta keha on nagu puuront. Aga seda võiks tõlgenda ka nii, et ta
žongleeris nendega – sellega ta saavutas keskendumuse, mis võimaldab tal ka
täiesti liikumatult olla.
Nessun commento:
Posta un commento