Jin Yuelin

Jin Yuelin. “Kulgemiskäsitlus” (1940)

金岳霖《論道》

[Tekst on esitatud propositsioonide ja nende seletustena. Tõlkisin ära propositsioonid. Ma pole kogu seletusteosa läbi lugenud ja küllap on midagi läinud ka valesti. Pesuehtne mustand, muidugi.]

1.      Kulg, vorm-võime (道，式－能)

1.1.  Kulg on vorm, võime (道是式－能)

1.2.  Kulgemisel on olemasolu, mida kutsutakse vormiks ja võimeks (道有“有”，曰式曰能)

1.3.  On olemas võime (有能)

1.4.  On olemas võimalikkus (有可能)

1.5.  On olemas vorm. Vorm on võimalikkus, mis distributiivselt sisaldab kõiki võimalikkusi (有式，而式是析取地無所不包的可能)

1.6.  Kulgemises pole eimiskit (道無“無”).

1.7.  Pole võimeta vormi ega vormita võimet (無無能的式，無無式的能)

1.8.  Võimes pole tekkimist-hävimist, uut-vana, lisandumist-kahanemist (能無生滅無新舊，無加減)

1.9.  Vormis pole tekkimist-hävimist, uut-vana, lisandumist-kahanemist (式無生滅無新舊，無加減)

1.10.      Vormi ja võimet ei saa nimetada eksisteerivaks (式或能無所謂存在)

1.11.      Vormil ja võimel pole lõppu ega algust (式或能無終始)

1.12.      Vormi ega võimet ei saa nimetada üht varasemaks, teist hilisemaks (式與能無所謂孰先孰後)

1.13.      Vorm pole kahene (式無二)

1.14.      Võime pole ühetine (能不一)

1.15.      Vormil pole sisemust ega välisust (式無內外)

1.16.      Võimel on väljumine-sisenemine (能有出入)[1]

1.17.      Vorm on alati liikumatu/vagur, võime alati liigub (式常靜，能常動)

1.18.      Vorm on kõva, võime pehme; vorm on yang, võime on yin; vorm on patentne, võime on latentne (式剛而能柔，式陽而能陰，式顯而能晦)

1.19.      Kulg pole vorm (道非式)

1.20.      Kulg pole võime (道非能)

1.21.      Kulul pole tekkimist-hävimist, uut-vana, kasvamist-kahanemist, lõppu-algust ja tema kohta ei saa öelda, et ta eksisteeriks (道無生滅，無新舊，無加減，無終始，無所謂存在)

1.22.      Kulg pole kahene ja tal pole ka seesmust-välisust (道無二，亦無內外)

1.23.      Kulul pole liikumist-paigalseisu, kõvadust-pehmust, yin-yangi, patentsust-latentsust (道無動靜，無剛柔，無陰陽，無顯晦)

1.24.      Kulg ei välju ega sisene (道無出入)

1.25.      Võime väljudes teeb kulgu ja sisenedes teeb kulgu (能出為道，入為道)

1.26.      Kõik, millel on vorm ja mis lähtub võimest, teeb kulgu (居式由能莫不為道)

2.      Võimalikkuse teostumine (可能底現實)

2.1.  Võimalikkuse teostumine ongi võimalikkuse võime (可能之現實即可能之有能).

2.2.  On võimalikkust, mis ei saa mitte teostuda (有不可以不現實的可能).

2.3.  Teostumine on võimalikkuse teostumine (現實是一現實的可能)

2.4.  Ei ole teostumatuid võimalikkusi (無不可以現實的可能).

2.5.  On alatasa teostuvaid võimalikkusi (有老是現實的可能)

2.6.  On alatasa mitte teostuvaid võimalikkusi (有老不現實的可能)

2.7.  Veel mitteteostunud võimalikkus on võimalikkus (未現實的可能是可能)

2.8.  Peale vormi on teostunud võimalikkusi (除式外有現實的可能)

2.9.  On mitteteostunud võimalikkusi (有未現實的可能)

2.10.      Ükski teostunud võimalikkus pole alatasa mitteteostuv (所有現實的可能不都老是現實的)

2.11.      Mitte kõik mitteteostunud võimalikkused pole alatasa mitteteostuvad (所有未現實的可能不都老是不現實的)

2.12.      On vaheldumisi teostuvaid võimalikkusi (有輪轉現實的可能)

2.13.      Muundumine on teostunud võimalikkus (變是一現實的可能)

2.14.      Mittemuundumine on teostunud võimalikkus (不變是一現實的可能)

2.15.      Teostunud võimalikkuse teostumine ei käi enne mitteteostunud võimalikkuse teostumist; mitteteostunud võimalikkuse teostumine ei tule pärast teostunud võimalikkuse teostumist (現實的可能底現實先於未現實的可能底現實，而未現實的可能底現實後於現實的可能底現實)

2.16.      Vahelduvalt [sattumuslikult] teostuvates võimalikkustes on järgnevus

2.17.      Järgnevus on teostuv võimalikkus.

2.18.       Alatasa mitteteostuva võimalikkuse teostumisel on kas algus või lõpp.

2.19.      Lõpp ja algus on mõlemad teostuv võimalikkus.

2.20.      Teostuva võimalikkuse lõpul ja algusel on järgnevus.

2.21.      Teostuva võimalikkuse lõpu ja alguse järgnevusel on järjekord.

2.22.      Aeg on teostuv võimalikkus.

2.23.      Samaaegne teostumine on üks teostuv võimalikkus.

2.24.      Teostuv võimalikkus tähendab samaaegselt võimalikkuse tühjenemist.

2.25.      Võimalikkuse teostumisel on sellega seotud teostuvaid võimalikkusi.

2.26.      Võimalikkuse teostumisel on sellega seotud mitteteostuvaid võimalikkusi.

2.27.      Alatasa teostuv võimalikkus hõlmab võimalikkusi, mis ei teostu alatasa, kuid siiski teostuvad; võimalikkused, mis pole alatasa teostunud, aga mis teostuvad, on hõlmatud alatasa teostuvasse võimalikkusse.

2.28.      Kui esimesena teostunud võimalikkus sisaldab võimalikkust, mis teostub teisena ning teisena teostunud võimalikkus sisaldub esimensena teostunud võimalikkuses, siis esimesena teostunud võimalikkus on suurem kui teisena teostunu ning teisena teostunud võimalikkus on väiksem kui esimesena teostunu.[2] Vastavalt on suur ja väike teostumise võimalikkused.

2.29.      Kui kaks teostunud võimalikkust sisaldavad teineteist, siis on nad võrdsed. Võrdsus on teostumise võimalikkus.

2.30.      Algselt nõndaolev maailm (本然世界) on alatasa teostuv "teostumine".

3.      Teostumise individueerumine (現實底個體化)

3.1.  Kooskäivad teostumised pole välistuslikud (現實並行不悖)

3.2.  Kooskäivad teostumised pole raiskavad [on ökonoomsed] (現實並行不費)

3.3.  Teostumise konkretiseerumine tähendab seda, et mitmetel võimalikkustel on üks ja seesama võime.

3.4.  Teostumiste konkretiseerumine teeb nii, et teostumised käivad koos ega välista üksteist.

3.5.  Konkreetsus on teostunud võimalikkus (具體是一現實的可能).

3.6.  Teostumise individueerumine on konkreetsuse lahknemine, rohkenemine (分解化，多數化)

3.7.  Teostumise individueerumine teeb nii, et teostumised käivad koos ega raiska [et kooskäivad teostumised pole ebaökonoomsed].

3.8.  Individueerumine on teostunud võimalikkus.

3.9.  Universaal on individueerumise võimalikkus; partikulaar on individueerumise võimalikkuse iga indiviid.

3.10.      Eritletult indiviidil avalduvad universaalid on teostuvad loomutunnused (分別地表現於個體的共相是現實的性質)

3.11.      Ühendatult rohkem kui ühel indiviidil avalduvad universaalid on teostuvad suhted (聯合地表現於一個以上的個體的共相是現實的關係)

3.12.      Iga indiviidi ajalugu on võimalik tänu selles indiviidis toimuvale vahelduvale ja jätkuvale teostumisele.

3.13.      Algselt nõndaolevas maailmas ei ole muutumatuid indiviide (本然世界無不變的個體).

3.14.      Iga indiviidi kõik ajalised seosed on universaalid.

3.15.      Kui ühes ajas t on esimese indiviidi võime teise indiviidi võime ja teise indiviidi võime ühes osas ei ole esimese indiviidi võime, siis esimene indiviid sisaldub teises ja teine indiviid sisaldab esimest.

3.16.      Kui esimene indiviid suudab sisaldada teist indiviidi, siis esimese indiviidi sisaldavus on teise omast suurem.

3.17.      Algse nõndaoleva maailma sisaldavus mingil ajal on selle aja ruum.

3.18.      Üheski lõplikus ajaühikus pole ükski indiviid nii väike, et tal poleks seesmust ega nii suur, et tal poleks välisust.

3.19.      Iga indiviidi kõik ruumilised suhted on universaalid.

3.20.      Iga indiviidi kõik pinnasuhted (面積上的關係) on universaalid.

3.21.      Kõigil sisaldavuse ja pinnalaotuse suurustel on kord (容量於面積底大小都有秩序)

3.22.      Realiseerunud võimalikkusega indiviidi loomuse põhjani ammutamine (盡性) tähendab, et need indiviidid on jõudnud selle teostunud võimalikkuse kuluni.

3.23.      Kõik indiviidid mõjutavad üksteist. Loomutunnuste (性質) põhjal rääkides võstab iga indiviid osa [sama] indiviidi mõjust. Seoste (關係) põhjal rääkides võstab iga indiviid mistahes [teiste] indiviidide mõju.

3.24.      Iga indiviid peegeldab kogu algset nõndaolevat maailma.

3.25.      Universaalide seosed peituvad (潛寓) indiviidiilmas.

4.      Universaalide vahekorrad (共相底關聯)

4.1.  Võimalikkuse vahekordades on võimalikke vahekordi (可能底關聯有可能底關聯)[3].

4.2.  Võimalikkuse vahekordades on paratamatuid vahekordi; paratamatud vahekorrad aga on loogika.

4.3.  Paratamatute vahel on paratamatud vahekorrad, ja nende vahekordade kohta on mitmesuguseid loogilisi kordi (秩序).

4.4.  Loogika kord on lineaarne (直線式).

4.5.  Loogika korral ei ole kindlat alguskohta ja tal on erinevaid suundi.

4.6.  Loogika kord ei saa võtta suvalist elementi alguskohaks ega liikuda suvalises suunas.

4.7.  Loogika kord saab küll olla sõltumatu universaalsetest vahekordadest, aga ta ei saa olla sõltumatu võimalikkuste vahekordadest.

4.8.  Universaalide vahekordades on võimalikkuse vahekordi.

4.9.  Universaalide vahekordades on teostunud vahekordi.

4.10.      Universaalide teostunud vahekorrad avalduvad indiviidides.

4.11.      Indiviidides avalduvatel universaalidel on erinevaid aspekte (方面).

4.12.      Aspektilt erinevad universaalidel on igaühel eraldi omaenda vahekorrad (本身底關聯)

4.13.      Mistahes aspekti vahekord ei saa olla sõltumatu teistest universaali vahekordadest.

4.14.      Mistahes aspekti vahekordadel on loogilised korrad.

4.15.      Iga aspekti kord on lineaarne kord.

4.16.      Mistahes aspekti korral pole kindlaksmääratud alguskohta ja tal on erinevaid suundi.

4.17.      Mistahes aspekti kord ei saa võtta alguskohaks suvalist võimalikkust või universaali, ta ei saa võtta suvalist järjekorda oma suunaks.

4.18.      Ühe ja teise universaali vahekord ei piirdu ühe aspektiga.

4.19.      Edasiliikmisprosessis ei saa ühtki universaali pidada põhiliseks (根本) ega mittepõhiliseks.

4.20.      Universaalide vahekordades on tasandeid ja järke (層次).

4.21.      Universaalide vahekordades on sisemise ja välise eristus.

4.22.      Universaalide (共相) ühisusel (共) on järke (等級).

4.23.      Vastandudes mistahes ajale, pole universaalide võimalikkuste vahekordade kategooriatel teostumisvahekordi, universaalide teostumise vahekorrad ilmutavad veel mitte teostunud vahekordi (相對於任何時間，共相底可能的關聯範疇未現實的關聯，共相底現實的關聯現示未現實的關聯).

4.24.      Universaalide vahekordadel on maksimaalselt sobiv ja mittemuutuv kord.

5.      Aegruum ja partikulaarid

5.1.  Teostuv aegruum on individualiseerumise aegruum.

5.2.  Individualiseeruva aegruumi korras on indiviidid suhtesolijaiks (以個體為關係者).

5.3.  Individueerumise aegruumis saab iga ajavahemikku järk-järgult kahandada. Ajapind on sellise järk-järgulise kahandamisprotsessi viimane piir.  (在個體化的時－空中，任何時間可以漸次小，時面是這漸次縮小程序底極限)

5.4.  Individueerumise aegruumis saab iga ruumivahemikku järk-järgult kahandada. Ruumijoon on sellise järk-järgulise kahandamisprotsessi viimane piir.  (在個體化的時－空中，任何空間可以漸次小，空線是這漸次縮小程序底極限)

5.5.  Ajapind on ilma ajalise kuhjumiseta ruumitervik. Ajas on lõputul hulgal ajapindu.

5.6.  Ruumijoon on ilma ruumilise kuhjumiseta ajatervik. Ruumis on lõputul hulgal ruumijooni.

5.7.  Mistahes ajapinnal on ruumijoonega ainult üks lõikumispunkt (一交叉點), mistahes ruumijoonel on ajapinnaga ainult üks lõikumispunkt. See lõikumispunkt on aja- ja ruumipunkt.

5.8.  Mistahes ajapinnal ja ruumijoonel on ühtmoodi lõputul hulgal aja- ja ruumipunkte.

5.9.  Kui võtta mingi ajavahemik lähtekohaks (單位), siis sellest eespoolne on selle lähtekoha minevik ja sellest tagapoolne on selle lähtekoha tulevik. Kui võtta mingi ruumivahemik lähtekohaks, siis sellest väljaspoolne on ruum, milles see lähtekoht asub (jū 居), ja selle lähtekoha seespoolne on selle lähtekoha poolt haaratu (jù 據).

5.10.      Iga ajapind haarab, aga ei asu, möödub ega pöördu tagasi. Iga ruumijoon asub ega haara, ei möödu ega saabu. Iga aja- ja ruumipunkt möödub ega pöördu tagasi ning samas asub ega haara.

5.11.      Iga ajapind, ruumijoon, aja- ja ruumipunkt on aegruumi korras võrdselt kõige sobivam ja muutumatu positsioon (至當不移的單位).

5.12.      Absoluutse aegruumi absoluutne kord on aja- ja ruumipunktide vahekord.

5.13.      Individueerumise aegruumi kord leiab aset absoluutse aegruumi korra järgi.

5.14.      Partikulaar on teostumise möödumise ja mittetagasipöördumise või asumise ja mitte kõikjalolemise võimalikkus. Partikulaar on teostunud võimalikkus.

5.15.      Ajapind, ruumijoon, aja- ja ruumipunkt on kõik võimalikkused, kõik on partikulaari piirid.

5.16.      Partikulaari individueerumine on individuaalse aegruumi positsioneerimine (位置化).

5.17.      Ajapinna indiviid on indiviidi ajalise partikulariseerumise piir.

5.18.      Ruumi ajaline partikulariseerumine on ruumi ajaline positsioneerimine. Ajapinna ruum on ruumi ajalise partikulariseerumise piir. Koht (地點) on partikulaarne ruum.

5.19.      Ruumijoone ajaline partikulariseerumine on ruumijoone ajaline positsioneerimine. Aja- ja ruumipunkt on ruumijoone ajalise partikulariseerumise piir.

5.20.      Mistahes tervikruumis kahe ajavahemiku vahel on järgnevus ainult absoluutse aja kaudu. Mistahes tervikajas kahe koha vahel on suhted ainult absoluutse ruumi kaudu.

5.21.      Mistahes osaruumis mistahes kahe ajavahemiku vahel ja mistahes osaajas mistahes kahe koha vahel on suhted suhtelise aegruumi kaudu.

5.22.      Indiviid on küll partikulaarne, aga nende partikulariseerumisastmed pole ühesugused.

5.23.      Mistahes indiviidi poolt teostatud võimalikkus on liitne võimalikkus (綜合的可能).

5.24.      Mistahes indiviidi poolt omatud partikulaarsused on liitse võimalikkuse partikulaarsed teostumised.

5.25.      Kui pidada silmas partikulaari muutumist (變更), siis indiviid on sündmus (事體). Kui pidada silmas universaalide lõimimist (統一), siis indiviid on asi (東西).

5.26.      Praegu ehk praegusaeg on juba saabunud, aga mitte veel möödunud teostumine (現在或現代是已來而未往的現實).

5.27.      Eksisteeriv indiviid on praegune indiviid (存在的個體是一現在的個體).

5.28.      Asjategelikkus/faktid on möödunud ja praegused teostumised (事實是已往與現在的現實).

6.      Indiviidide muutumised ja liikumised (個體底變動).

6.1.  Võimalikkuste vahelduvates teostumistes leidub liitseid võimalikkuste partikulaaride vahelduvaid teostumisi.

6.2.  Liitse võimalikkuse partikulaari vahelduv teostumine on indiviidi ajalugu.

6.3.  Indiviidi ajaloos on mitmesuguseid võimalikkuse vahelduvaid teostumisi. Need on selle indiviidi suured muutused.

6.4.  Indiviidi ajaloos on ühe võimalikkuse partikulaarseid vahelduvaid teostumisi. Need on selle indiviidi väikesed muutused.

6.5.  Ei ole muutumatut indiviidi. Suure muutumise seisukohalt on indiviide, kes mingi ajavahemiku sees ei muutu suurelt.

6.6.  Võime seisukohalt pole teostuvas ajas tühikuid (空隙). Ka indiviidi seisukohalt pole teostuvas ajas tühikuid.

6.7.  Ükski indiviid ei saa ära muutuda oma positsiooni absoluutses ajas.

6.8.  “Võime” seisukohalt pole ruumis tühikuid. Ka indiviidi seisukohalt pole ruumis tühikuid.

6.9.  Mistahes indiviid saab ära muuta oma ruumilist positsiooni.

6.10.      Indiviidi ruumilise positsiooni muutumine on selle indiviidi liikumine.

6.11.      Mistahes ajavahemikus on indiviidi teiseksmuutumise koht selle indiviidi suhteline liikumine.

6.12.      Mistahes ajavahemikus on indiviidi positsiooni teiseksmuutumine absoluutses ruumis selle indiviidi absoluutne liikumine.

6.13.      Absoluutse aja järjekorras algselt nõndaolev maailm lakkamatult voolab ühes ja samas absoluutse ruumi positsioonis. See on algselt nõndaoleva maailma liikumine.

6.14.      Mistahes indiviid liigub algselt nõndaoleva maailma liikumise järgi.

6.15.      Pole olemas liikumatut indiviidi; mingis ajavahemikus – kui rääkida korraga suhtelise ja absoluutse liikumise seisukohalt – leidub indiviide, kellel pole kas suhtelist või absoluutset liikumist.  (無不動的個體，在某一時間內，自相對而又兼絕對的動而言之，有不相對動或絕對動的個體)

6.16.      Indiviidi muutumisel ja liikumisel on universaalivahekord.

6.17.      Indiviidide muutumisel ja liikumisel on põhjused ja tagajärjed (因果)

6.18.      Teostumise printsiibid on mistahes teostumise olukorra printsiibid.

6.19.      Kulgemise seisukohalt pole kõige esmasemat põhjust ega kõige viimsemat tagajärge.

6.20.      Kulgemise seisukohalt on igasugune universaalivahekordade alla käiv teostumisolukord vältimatu teostumisolukord.

6.21.      Indiviidi muutumisel ja liikumisel on partikulaarseid tekkimisi-hävimisi, tekkimise tekkimist ja hävimise hävimist (個體底變動有殊相底生灭，有生生，有灭灭).

6.22.      Iga partikulaar tekib ja hävib; tekkimine jätkab tekkimist ja hävimine järgneb hävimisele. Ühe partikulaari tekkimine on ka ühe (või mitme) partikulaari hävimine. Ühe partikulaari hävimine on ka ühe (või mitme) partikulaari tekkimine.

6.23.      Partikulaari piir pole kunagi teostunud. Ühe partikulaari tekkimine ei ole tollesama partikulaari hävimine.

6.24.      Kulgemise seisukohalt ei ole kõige esmasemat tekkimise tekkimist ega kõige viimsemat hävimise hävimist.

6.25.      Partikulariseeruva indiviidivälja seisukohalt ei ole kõige esmasemat tekkimise tekkimist, aga on kõige viimne hävimise hävimine.

6.26.      Partikulaarse indiviidivälja seisukohalt on mistahes aja teostumisolukord juhuslik teostumisolukord.

6.27.      Asjategelikkuse/faktide seisukohalt ei ole kõige esmasemat põhjust, kõige viimsemat tagajärge, kõige esmasemat tekkimise tekkimist ega kõige viimsemat hävimise hävimist.

6.28.      Indiviidi muutumine ja liikumine ühtmoodi asub vormis ja lähtub võimest (居式由能).

7.      Otsustamatus ja kindlaksmääratus (幾與數)

7.1.  Võime, mis on väljumas ja sisenemas, on otsustamatus (能之即出即入謂之幾).[4]

7.2.  On soonestiku-otsustamatus ja kalduvuse- otsustamatus (有理幾，有勢幾). Kui rääkida võime väljumisest võimalikkusest või sinna sisenemisest, siis see on soonestiku-otsustamatus. Kui rääkida võime väljumisest indiviidi partikulaarsusest või sinna sisenemisest, siis see on kalduvuse- otsustamatus.

7.3.  Kõik indiviidi muutumised ja liikumised on väljumised otsustamatusest või sinna sisenemised.

7.4.  Indiviidi muutused ja liikumised ei toimu ei enne ega pärast otsustamatust.

7.5.  Teostumisprotsessis seatakse valmis lõputuid otsustamatuseid.

7.6.  Indiviidi jaoks on otsustamatus õnneasi (運).

7.7.  See, et võime saab väljuda ja siseneda, on kindlaksmääratus (數, sõna-sõnalt “arv”) (能之會出會入謂之數)

7.8.  On soonestiku ja kalduvuse kindlaksmääratust. Kui rääkida sellest, et võime suudab väljuda võimalikkusest ja sinna siseneda, siis see on soonestiku-kindlaksmääratus. Kui me räägime sellest, et võime suudab väljuda indiviidi partikulaarsusest või sinna siseneda, siis see on kalduvuse-kindlaksmääratus.

7.9.  Kindlaksmääratud muutused ja liikumised ei saa kindlaksmääratusest üle hüpata.

7.10.      Teostumisprotsessis on lõputu hulk valmisseatud kindlaksmääratusi.

7.11.      Indiviidi jaoks on kindlaksmääratus saatus (命).

7.12.      Üht- või teistsugused teostumised on otsustamatuses sobivad (適然) ja kindlaksmääratuses muidugid (當然).

7.13.      Kindlaksmääratuse seisukohalt ei saa seda maailma mitte olemas olla. Otsustamatuse seisukohalt rääkides on praegune sobiv.

7.14.      Kindlaksmääratuse seisukohalt inimkond ei saa mitte olla teostunud. Otsustamatuse seisukohalt on praegune sobiv.

7.15.      Otsustamatus ja kindlaksmääratus on [sobiv, õige] aeg (時).

7.16.      On ajas saavutamist ja on ajas kaotamist. Ajas saavutamine on sobiv, mittesaavutamine on tülin (乖).

7.17.      Indiviidil on sünd, kasvamine, küpsekssaamine, hääbumine ja hävimine, kusjuures sündimine, kasvamine, küpseskssaamine, hääbumine ja hävimine on saatus.

7.18.      Indiviidid, kelle muutumine ja liikumine on sobivad, jäävad ellu.

7.19.      Tunnetuse (知識) seisukohalt ei saa otsustamatust loodida (測), aga kindlaksmääratust saab ette teada (先知).

7.20.      Tahte (意志) seisukohalt saab õnne ümber teha (改造), aga saatust ei saa ümber teha. Kulgemise seisukohalt ei saa ei otsustamatuse ega kindlaksmääratuse kohta ütelda, et neid saaks ümber teha

7.21.      Teadliku ja tahtliku indiviidi tunnetatud muutusel ja liikumisel on vahendid (手段) ja eesmärgid (目標).

7.22.      Vahendite vahel on kokkupõrked (沖突) ja lepitused (調和). Eesmärkide vahel on kokkupõrked, lepitused ja vastuolud.

7.23.      Teostumise eesmärgid on ühtlasi vahendid. Need on suhtelised eesmärgid.

7.24.      Vastastikusel/suhtelisel kokkupõrkel ja lepitusel on ulatusalad (範圍) ja tasandid (層次).

7.25.      Suhtelisuses on igal ajal veel mitteteostunud eesmärke. Suhtelisuses on mistahes ajal eesmärke, mis ei saa teostuda mingil kindlaksmääratud ajal tulevikus.

7.26.      Suhtelisuses on mistahes olevikus ja mistahes ajavahemiku sees eesmärke, mis ei saa teostuda. See on absoluutne eesmärk.

7.27.      Absoluutne eesmärk on liitne eesmärk. Kui see eesmärk on saavutatud, siis otsustamatus lakkab (幾息) ja kindlaksmääratus kuhtub (數窮).

8.      Äärmusetus on ülim äärmus (無極而太極)[5]

8.1.  Kulgemisel pole algust. Ülim algamatus on äärmusetus.

8.2.  Aja vaatepunktist on äärmusetus minevik, nii et seda ei saa teada ega sellest rääkida.

8.3.  Äärmusetus eimiskib; kui rääkida äärmusetuse eimiskimisest, siis ta on segadik (混沌), musttuhanded asjad on sellest tekkinud.

8.4.  Äärmusetus äärmustab; kui rääkida äärmusetuse äärmustamisest, siis äärmusetust pole küll võime, ent on sellele lähedane.

8.5.  Universaalide vahekorrad on soonestik, partikulaaride tekkimised-hävimised on kalduvused (勢).

8.6.  Äärmusetus on see, kui soonestik pole veel avaldunud ja kui kalduvus pole veel vallandunud.

8.7.  Indiviidi muutumise ja liikumise soonestik on kindel (有固然) ja kalduvust ei tohi maksimumini viia (不必至)[6]

8.8.  Indiviidi universaal, mis indiviidis eksisteerib, on loomus (性); suhtes teiste indiviididega on see kehand (體). Indiviidi partikulaar, mis indiviidis eksisteerib, on tunne (情); suhtes teiste indiviididega on see rakendus (用).

8.9.  Tunne püüab ammendada loomust, rakendus püüab saavutada kehandit, aga kalduvus tugineb naasmisele (勢有所依歸).

8.10.      Kui tunne püüab ammendada loomust ja rakendus saavutada kehandit, siis selles on pärilisust ja vastalisust.

8.11.      Pärilisuste ja vastalisustega tunne ei ammenda loomust ja rakendus ei saavuta kehandit, aga kalduvus on alati õigeaegne (勢無已時)

8.12.      Kui muutumine ja liikumine on äärmuses, siis kalduvus naaseb soonestikku. Kui kalduvus naaseb soonestikku, siis on pärilisus ammendatud ja vastalisus katkestatud (盡順絕逆).

8.13.      Kulgemisel pole lõppu. Ilma lõputa äärmus on suur äärmus.

8.14.      Suur äärmus ei jõua kätte; kui rääkida tema kättejõudmisest, siis isegi kui ta ei jõua, võib ikkagi rääkida (太極為未達，就其可達而言之，雖未達而仍可言)

8.15.      Tahtega indiviidi seisukohalt on suur äärmus liitne absoluutne eesmärk.

8.16.      Suur äärmus on maksmaalne (至); maksimaalsuse seisukohalt on suur äärmus maksimaalselt päris, hea, ilus, paras (至真，至善，至美，至如).

8.17.      Suur äärmus on äärmus; äärmuse seisukohalt pole suur äärmus küll vorm, aga on vormile lähedal.[7]

8.18.      Asudes vormis, lähtudes võimest – äärmusetus on suur äärmus (居式由能，無極而太極).

8.19.      Äärmusetus on suur äärmus – soonestik ja kalduvused jõuavad mõlemad täielikkuseni. (無極而太極，理勢各得其全)

8.20.      Selle täielikkuse seisukohalt “äärmusetus on suur äärmus” on universum (宇宙)

8.21.      Suur äärmus katkestab vastalisuse, ammendab pärilisuse, soonestik läheb täide ja kalduvused naasevad, nii et vastalisuse katkestamise ja pärilisuse ammendamise seisukohalt teostumisprotsess on tähenduslik protsess.

8.22.      “Äärmusetus on suur äärmus” on kulg.

---

[1] “Väljumine” tähendab asja moodustumist ja “sisenemine” asja hävimist-hajumist.

[2] Jin Yuelin toob sahtli ja laua näite: sahtli võime on hõlmatud laua võimesse, aga viimasel on ka veel midagi lisaks.

[3] Jin tõlgib ise teksti sees selle lause, mis hiina keeles võib kõlada tautoloogiliselt, ka inglise keelde: There is possible relatedness in the relatedness of possibilities.

[4] Jin Yuelin seletab seda kui vaakumist väljumise-sisenemise piiril.

[5] See fraas on pärit Zhou Dunyi’lt ja on üks 11-12. sajandil alanud kulgemisõpetuse olulisemaid lauseid.

[6] S.t kalduvust ei tule mitte edasi viia, vaid tagasi tuua, nagu allpool näeme.

[7] Seletus: “Äärmusetus on eimiski, suur äärmus on olemine. Äärmusetus on segadik, suur äärmus on selgus. Äärmusetus pole küll kulgemise algus, aga ta on kulgemise algamatuse äärmus; suur äärmus pole küll kulgemise lõpp, aga ta on kulgemise mittelõpu äärmus. Äärmusetus pole küll võime, ent on sellele lähedane; suur äärmus pole küll vorm, ent on sellele lähedane. ... Äärmusetus ei ole vormita võime ja suur äärmus ei ole võimeta vorm. Äärmusetus ei ole autonoomne võime ja suur äärmus pole autonoomne vorm. ... Vorm on võimalikkus, mis distributiivselt sisaldab kõiki võimalikkusi, aga suur äärmus ei ole kõikesisaldav teostumine. On väga palju võimalikkusi, mis suure äärmuse suhtes on juba teostunud ja mis enam ei teostu. See tähendab, et teostumisprotsessis on need võimalikkuse teostumised juba maha hõõrutud (洗刷淘汰), nii et suure äärmuse teostatu on vaid vormi ühe osa võimalikkus.”