Kokk Ding, Zhuangzi 3. peatükist

Kokk Ding lõikas valitseja Wenhui jaoks härga lahti.

Kui ta

käsi puudutas

õlg toetas

jalg astus

põlv nõtkus

kostus vuhh

tantsis nuga

ja kostus tšahh

kõik tabas rütmi

nagu “Mooruspuusalu” tantsus

või “Alguslaulu” viisis.

庖丁為文惠君解牛，

手之所觸，

肩之所倚，

足之所履，

膝之所踦，

砉然嚮然，

奏刀騞然，

莫不中音。

合於《桑林》之舞，

乃中《經首》之會。

Wenhui ütles: “Ohhoo! Suurepärane! Et oskus võib küündida sellise tasemeni!”

Kokk Ding pani noa ära ja vastas: “See, mis sinu teenrile meeldib, on kulg, mis on etem kui oskus. Alguses, kui sinu teener hakkas härgi lahti lõikama, siis ei näinud ta muud kui härga. Kolm aastat hiljem ei näinud ta enam tervet härga. Nüüd aga sinu teener kohtub [härjaga] vaimus, ei näe teda silmadega; meeleorganid oskavad peatuda ja vaim tahab liikuda [omasoodu]. Ma toetun loomulikele liigendustele, torkan suurtesse pragudesse, liigun piki suuri tühimikke, reageerides sellele, milline ta on. Oskuslikult lähen mööda liigestest ja kõõlustest, rääkimata suurtest kontidest! Hea kokk vahetab nuga korra aastas, kuna ta lõikab; tavaline kokk vahetab nuga korra kuus, sest ta raiub. Sinu teener on oma nuga kasutanud üheksateist aastat ja on lahti lõiganud mitutuhat härga, aga noatera on nagu äsja käialt tulnud. Liigeste vahel on tühik, aga noateral pole paksust; kui paksuseta [tera] sisestada tühimikku, siis kui palju ruumi on teral seal vabalt liikuda! Nii ongi noatera üheksateist aastat olnud justkui äsja käialt tulnud. Ometi iga kord, kui jõuan keeruka kohani, siis ma vaatan, milles raskus seisneb, olen tähelepanelik ja ettevaatlik, nägemine peatub ja liigutused aeglustuvad. Ja väikese noaliigutusega tšahhdi ongi [tükk] juba lahti lõigatud ja langeb mütsti maha. Seisan, nuga käes ja vaatan ümberringi, viivitan rahulolevalt, teen noa puhtaks ja panen ära.” Valitseja Wenhui sõnas: “Suurepärane! Kuulates kokk Dingi rääkimas olen saanud [teada, kuidas] kasvatada elu!”

文惠君曰：「譆！善哉！技蓋至此乎？」庖丁釋刀對曰：「臣之所好者道也，進乎技矣。始臣之解牛之時，所見无非牛者。三年之後，未嘗見全牛也。方今之時，臣以神遇，而不以目視，官知止而神欲行。依乎天理，批大郤，導大窾，因其固然。技經肯綮之未嘗，而況大軱乎！良庖歲更刀，割也；族庖月更刀，折也。今臣之刀十九年矣，所解數千牛矣，而刀刃若新發於硎。彼節者有間，而刀刃者无厚，以无厚入有間，恢恢乎其於遊刃必有餘地矣，是以十九年而刀刃若新發於硎。雖然，每至於族，吾見其難為，怵然為戒，視為止，行為遲。動刀甚微，謋然已解，如土委地。提刀而立，為之四顧，為之躊躇滿志，善刀而藏之。」文惠君曰：「善哉！吾聞庖丁之言，得養生焉。」